Vene-Ukraina konflikt mõju ekspordile arvatust negatiivsem

„Eestil on väga avatud majandus – meie SKPst ca 90% moodustab eksport, mistõttu oleme oma partneritega toimuvast väga kergesti mõjutatavad,“ sõnas Ernst&Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi. „Uuringu kohaselt püsib risk, et Venemaa-Ukraina pinged võivad osutuda veelgi suuremaks kui varem arvatud, sealjuures on Venemaa SKP languseks 2015. aastal prognoositud 3,5%. Lisaks püsib meie suure ekspordipartneri Soome majandus juba kolmandat aastat languses. Soome ja Venemaa moodustavad Eesti ekspordist kokku 27%.“

„Uuring prognoosib Eestile selleks aastaks 2,5% majanduskasvu, mis suureneb paaril järgneval aastal 0,5 protsendipunkti võrra aastas, jõudes 2018. aastaks ca 4%. Eesti majandus on jätkuvalt ca 3% taga 2007. aasta majanduskriisi eelsest ajast,“ selgitas Ivar Kiigemägi.

Inflatsioon on alates 2013. aastast langustrendis, mille peamised põhjused on odavnenud nafta, elektri ja toiduainete hinnad. 2015. aasta I kvartalis langes inflatsioon miinuspoolele ja aasta peaks prognoosi kohaselt lõppema nõrgal 0,5% tasemel. Arvestades tulumaksukärbet ja miinimumpalga 10% tõusu Eestis, on käesoleval aastal oodata 3,5% eratarbimise kasvu ning 2016. aastal juba 3,9% kasvu.

Investeeringud Eestisse kasvasid möödunud aastal 2,8% ning käesoleval aastal prognoositakse samuti vaid 2,2% kasvu. „2014. aasta tõi investeeringute osas pettumuse, kuid kaugem väljavaade on positiivne – pangad on hästi kapitaliseeritud ja laenuraha hind on alates 2013. aastast ca 3%, mis on madalam kui euroala keskmine,“ lausus EY tehingunõustamise juhtivkonsultant Kristjan Kõrgmaa. „Lihtsam ligipääs rahale kasvatab 2016. aastal investeeringuid prognooside kohaselt 4,5%. Silmas tuleb aga pidada Skandinaavia riikide kinnisvarahindade langust, mis on meile ohu märgiks.“

„Positiivne sõnum investoritele on e-residentsus, millele on praeguseks esitatud enam kui 17 000 taotlust,“ rääkis Kristjan Kõrgmaa. „Ca 10 000 taotlejat on näidanud üles huvi asutada Eestis oma ettevõte, mille otsene kui ka kaudne mõju oleks majandusele kindlasti positiivne.“

Eesti majandus kannatab jätkuvalt pikaajalise tööpuuduse all, kus 50% töötutest on olnud ilma tööta kauem kui 12 kuud. See viitab otsitava tööjõu ja saadaoleva tööjõu profiilide erinevusele. Olenemata madalast inflatsioonist püsib surve palgakasvule, mis vähendab Eesti konkurentsivõimet.

Riigivõlg moodustas 2014. aastal vaid 9,2% Eesti SKP-st, mis on madalaim näitaja kogu euroalal. „Riigieelarve osakaal Eesti SKP-st on olnud viimastel aastatel küllaltki tasakaalus. Riigil on hea võimalus fiskaalpoliitikaga majandust toetada, kui selleks peaks vajadus tekkima,“ märkis Ivar Kiigemägi.

EY Eurozone Forecast uuring on valminud koostöös majandusuuringute keskuse Oxford Economicsiga. Uuringus esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil, mis lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks.